Schumani deklaratsiooni esitas 9. mail 1950 Prantsusmaa tollane välisminister Robert Schuman. Ta tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, kuhu kuuluvad liikmed ühendaksid oma söe- ja terasetootmise.
Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mille asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Belgia ja Luksemburg, oli esimene mitmetest riigiülestest Euroopa institutsioonidest, millest lõpuks kujunes välja praegune Euroopa Liit.
Ajalooline taust
1950. aastal olid Euroopa rahvad veel toibumas viis aastat varem lõppenud Teise maailmasõja laastamistööst.
Otsustanud kindlalt vältida sellise kohutava sõja kordumist, jõudsid Euroopa riikide valitsused järeldusele, et söe- ja terasetootmise koondamine muudaks sõja ajalooliste rivaalide Prantsusmaa ja Saksamaa vahel „mitte ainult mõeldamatuks, vaid ka praktilisel tasandil võimatuks“, nagu on sõnastatud deklaratsioonis.
Õigusega arvati, et majandushuvide ühendamine aitaks tõsta elatustaset ning oleks esimene samm ühtsema Euroopa suunas. ESTÜ liikmeks võisid saada ka teised riigid.
Olulised tsitaadid
- „Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega.“
- „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsetest tegudest, mis kõigepealt panevad aluse tegelikule ühtekuuluvusele“.
- „Söe- ja terasetootmise ühendamine muudab nende regioonide saatust, mis on läbi aegade olnud põhilised relvatootjad ja samas nende relvade kõige sagedasemad ohvrid.“
Täistekst
Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega.
Panus, mida organiseeritud ja elujõuline Euroopa võib meie tsivilisatsioonile anda, on hädavajalik rahumeelsete suhete säilitamiseks. Olles juba üle kahekümne aasta olnud ühinenud Euroopa eest võitleja, on Prantsusmaa alati pidanud oma esmaseks eesmärgiks rahu tagamist. Euroopa ei ühinemiseni aga ei jõutud, enne tuli sõda.
Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsetest tegudest, mis kõigepealt panevad aluse tegelikule ühtekuuluvusele. Euroopa rahvaste lähendamiseks tuleb seljataha jätta Prantsusmaa ja Saksamaa igivana vastasseis. Esimesed sammud peavad tegema eelkõige need kaks riiki.
Seda eesmärki arvestades teeb Prantsusmaa valitsus ettepaneku asuda kohe tegutsema ühes piiratud, kuid otsustava tähtsusega valdkonnas.
Valitus teeb ettepaneku viia Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomine tervikuna ühise juhtimise alla organisatsiooni raames, milles osalemine oleks avatud ka teistele Euroopa riikidele. Söe- ja terasetootmise ühendamine tagab, et majanduslik areng toimub ühistel alustel ning see oleks Euroopa föderatsiooni loomisel esimene etapp, mis muudab nende piirkondade saatust, mis on läbi aegade olnud põhilised relvatootjad ja samas ka nende relvade kõige sagedasemad ohvrid.
Tootmise sellise ühendamise puhul oleks ilmselge, et igasugune sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ei ole mitte ainult mõeldamatu, vaid ka praktilisel tasandil võimatu. Kui luuakse tugev tootmisüksus, mis on avatud kõikidele osaleda soovivatele riikidele ja mis tagab kõikidele ühinenud riikidele võrdsetel tingimustel tööstusliku tootmise alused, rajatakse kindel vundament riikide majanduslikuks ühinemiseks.
Söe- ja terasetööstuse toodangut pakutakse kogu maailmale, vaatamata erinevustele ja tegemata erandeid ning seades eesmärgiks tõsta elatustaset ning edendada rahumeelseid saavutusi. Suurenenud ressurssidega on Euroopal võimalik saavutada üks oma olulisematest ülesannetest – Aafrika mandri areng. Nii saab lihtsalt ja kiiresti teoks huvide sulandumine, mis on majandusühenduse loomise tingimuseks – see võib viia laiema ja sügavama ühenduse tekkimiseni riikide vahel, mida on pikka aega lahutanud verine vastasseis.
Ühendades olulised tootmisharud ja asutades selleks juhtorgani, mille otsused on siduvad Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste liikmesriikide jaoks, paneb käesolev ettepanek paika rahu säilitamiseks tarviliku Euroopa föderatsiooni esimesed konkreetsed alustalad.
Seatud eesmärkide saavutamiseks on Prantsusmaa valitsus valmis alustama läbirääkimisi järgmistel tingimustel.
Ühise juhtorgani ülesanne on võimalikult kiiresti tagada tootmise moderniseerimine ja toodangu kvaliteedi parandamine; Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste liituvate riikide turu varustamine söe ja terasega võrdsetel tingimustel; ühine eksport teistesse riikidesse; nende tootmisharude töötajate elatustaseme võrdsustamine ja parandamine.
Nende eesmärkide saavutamiseks praeguses olukorras, kus liituvate riikide tootmistingimused on väga erinevad, tuleb rakendada teatavaid üleminekumeetmed, näiteks tootmis- ja investeerimiskava rakendamine, kompensatsioonimehhanismi juurutamine hindade võrdsustamiseks ning restruktureerimisfondi loomine, et hõlbustada tootmise ratsionaliseerimist. Söe ja terase transport liikmesriikide vahel vabastatakse kohe kõikidest tollimaksudest ning nii kaotatakse transporditariifide erinevus. Järgjärgult luuakse tingimused, mis iseenesest tagavad tootmise ratsionaalsema jaotumise tootlikkuse kõrgeimal tasemel.
Erinevalt rahvusvahelistest kartellidest, mille eesmärk on piirangute abil jagada ja ekspluateerida rahvusturge ja kindlustada enda suuri kasumeid, tagab loodav organisatsioon turgude ühtesulamise ning tootmise laiendamise.
Eespool määratletud põhiprintsiibid ja –kohustused kinnitatakse riikidevahelise lepinguga, mis esitatakse riikide parlamentidele ratifitseerimiseks. Rakendusmeetmete täpsustamiseks vajalikud läbirääkimised toimuvad ühisel kokkuleppel nimetatud vahemehe kaasabil. Vahemehe ülesanne on jälgida, et sõlmitavad kokkulepped vastaksid üldistele põhimõtetele. Lahendamatu olukorra puhul otsustab vahemees, kuidas edasi tegutseda.
Ühine juhtorgan, mis vastutab kogu süsteemi toimimise eest, koosneb sõltumatutest isikutest, kelle määravad valitsused võrdse esindatuse põhimõttel. Juhtorgani esimees valitakse ühiselt valitsustevahelise kokkuleppega. Juhtorgani otsused on täitmiseks kohustuslikud Prantsusmaal, Saksamaal ja teistes liikmesriikides. Kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud juhtorgani otsuste edasi kaebamiseks.
Juhtorgani juurde akrediteeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esindaja koostab kaks korda aastas ÜROle avaliku aruande uue organisatsiooni tegevusest, pöörates erilist tähelepanu organisatsiooni eesmärkide saavutamise tagamisele.
Juhtorgani asutamine ei mõjuta mingil moel ettevõtete omandisuhteid. Oma tegevuses arvestab juhtorgan Ruhri rahvusvahelisele juhtorganile antud volitusi ja Saksamaale määratud kohustusi, seni kuni need kehtivad.